.
.
.
Kui palve püsib puhas leht su ees,
ent pliiats paneb vastu pimesi.
Mis on, ei ilmuta end sõnades.
Näol pole nimesid.
Ta vaatab sinu pääle sügavalt
ja kõrgelt. Veider, tõeline ja kurb,
peaaegu hirmutav harmoonia —
s
ü
n
d
sellega sümmeetriline
m
r
u
s
.
.
.
Doris Kareva, Salateadvus 1983
.
.
.
